Kuidas sisustada kodukontor? ( mööbli valik, paigutus, materjalid )

Kodukontor ei ole mitte lihtsalt teie kodus asuv kontor, see on osa teie kodust ning peaks ülejäänud interjööriga moodustama harmoonilise terviku. Sellepärast tulekski läbi mõelda kodukontori mööbli valik, paigutus ja materjalid.

Kodukontorit sisustama hakates tuleb endalt küsida, mida te seal kodukontoris õigupoolest teha kavatsete?

Kas teil on vaja lihtsalt kohta, kus sülearvutiga istuda mõni tund nädalas või ruumi, kus pidada pikki telefoni- ja videokõnesid, hoida kõiki oma firma dokumente ja mõni vahel isegi juurde printida? Mõnikord isegi ehk mitteformaalsem koosolek pidada inimestega, kellele oleks kena pakkuda kohvi ja lubada neid oma kodu tualetti kasutada?

Kas kodust kontorit või töökohta kasutab üks või mitu inimest?

Nendele küsimustele vastates saate tegelikult aru, kui suurt pinda, kui palju mööblit ning mis otstarbega mööblit te vajate.

Kodukontor ei ole mitte lihtsalt teie kodus asuv kontor, see on osa teie kodust ning peaks ülejäänud interjööriga moodustama harmoonilise terviku. Alati ei ole luksust võtta kodus üks tuba kodukontorina kasutusse, aga alati ei ole seda kodus tehtava töö iseloomust tulenevalt ka vaja.


Mööbli paigutus

kodukontor

Neil, kel kodukontoriks eraldi ruum puudub, tuleks oma töökoht sisustada akna lähedusse. Valgustuseks on võimalik kasutada ka sobivaid põrandavalgusteid, mis universaalsemaks kasutamiseks võiksid olla hämardatavad.

Ka eraldi toas asuvas kodukontoris peaks töökoht ideaalis asuma akna lähedal, nii et saaks vahetevahel aknast välja vaadates ka oma silmi puhata.

USA silmaarstid soovitavad arvutiga tööd tehes reeglit 20 - 20 - 6.
Iga 20 minutilise arvutiga töötamise järel tuleb vaadata vähemalt 20 sekundit kuue meetri kaugusele. Sellega välditakse digitaalse silmavalu teket, mis ka paljusid Eesti inimesi vaevab alates nutiseadmeid kasutatavatest väikelastest kuni arvutikasutajatest vanuriteni välja.

Töölaua asend akna suhtes ja arvuti asend töölaual peavad olema sellised, et arvutiekraan ei hakkaks võistlema välisvalguse ja päikesega. Ka valgusti ei tohiks arvutiekraanil peegeldusi tekitada.

Enne mööbli tellimist mõõtke üle ruum ja ukseavad, et planeeritud mööbel mahuks ka tuppa sisse.


Materjalid

Kodukontori mööbli materjalivalik sõltub teie ülejäänud kodu sisustusest. Levinud on naturaalse puidu, spooni, värvitud MDFi, melamiini, PLP ja HPL plaatide kasutamine.

Täispuit. See on väga hea lahenduseks ja sobib nii riiulite, toolide, laua kui ka näiteks ainult kirjutuslaua plaadi valmistamiseks (paksus tavaliselt alates 3 cm). Puit on ilus ja ka pika elueaga materjal.

Täispuitu valmistatakse vajaliku suurusega tükke omavahel kokku liimides. See võimaldab luua puiduplaate vastavalt oma soovile, jättes alles kogu naturaalse ja sooja tunnetuse. Täispuit on tavaliselt üks kõige hinnatum materjal ning seetõttu ka üks kõrgeima hinnaga. Eriti just vastupidava lehtpuumööbli puhul. Väga populaarne on kasutada ka näiteks lauajalgade või muude kandekonstruktsioonide puhul täispuitu, aga lauaplaadi või sahtlipaneelide puhul mõnd muud kergemat materjali.

Puitu saab erinevalt viimistleda. Kõige populaarsemad viisid, mida kasutatakse on kindlasti puidu õlitamine ja lakkimine. Samuti värvitakse ning vahatatakse puitmaterjale. Tihti räägitakse ka puidu valgendamisest, kuid see on lihtsalt heledama laki või õliga läbi viidud toonimine, mis puitu välimust vastavalt muudab.

Kontorimööbli puhul lakkimist ei soovitata, kuna lakitud puidu puhul on selle eeliseks ennekõike väga hea vastupidavus täkete ja kuuma osas, mis kontorimööbli puhul pole nii oluline. Samas pole see väljanägemiselt nii naturaalne, kui õlitatud puit, mille kuumakindlus on väiksem.

Taaskasutatav puit. Säästlik mõtlemine levib järjest laiemalt ning kodukontori mööbli saab valmistada ka taaskasutatud materjalidest. Kuna taaskasutatav puit nõuab põhjalikumat töötlemist - vana puit puhastatakse liivast ja naeltest ning palgid saetakse mööblipuiduks; vajadusel puit kuivatatakse, külmetatakse või konserveeritakse - siis see võib olla kulukam muudest materjalidest. Tulemus on aga kindlasti isikupärasem ka väga lihtsa disaini puhul.

PLP ehk puitlaastplaat. Selle all mõeldakse kas puidust või puidusarnaste
taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud
laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil; valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseid puid või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on plaat odavam ehitusmaterjal kui täispuit.

MDF plaat. Puitlaastplaadile pakub konkurentsi MDF-plaat, mis on samuti puidulaastudest valmistatud, kuid veidi teisel viisil. MDF-plaadi loomisel kasutatakse puidu peeneks jahvatamisel kahte ketast, mille vahel puitu ka samal ajal aurutatakse. Selle kõige tulemusel on valminud plaadid üsnagi siledad ja väga tihedad ning neid saab üsna lihtsalt töödelda täpselt sellisesse mõõtu nagu soov.

Spoon ja melamiin. Sageli räägitakse spoon- ja melamiinmööblist, kuid tegelikult on mõlema puhul tegu kattematerjaliga, mida kasutatakse MDF või PLP peal. Kui spooni puhul on tegu naturaalse puidumaterjaliga, mida lõigatakse tõelisest puidupakust, siis melamiin on tegelikult sünteetiline vaiguga immutatud paber, millele võib palju erinevaid välimusi anda, näiteks erinevaid värve või betooni ja puiduimitatsioone.

Spoonitud mööbli mõte ongi tavaliselt anda edasi seda tõelist puidutunnet ning kvaliteeti, kasutamata üleliia suuremõõdulist puitu. Sageli kasutatakse spooni jaoks mõnd väärispuitu, et võimaldada ilusa ja naturaalse välimusega mööblit taskukohasema hinnaga. Spooni toodetakse väga erineva paksusega (1-12 mm) ja see kajastub selgelt ka toote hinnas. Mida paksem kiht, seda
vastupidavam ja kallim toode.

Melamiini puhul on hinnad aga veelgi soodsamad, samas on materjal väga vastupidav kuumusele ja kahjustustele.
Loe lähemalt melamiinist.

HPL plaat ehk kõrgsurvelaminaat on viimistlusplaat, mille puhul kasutatakse viimistluskihiks laminaadi kihti, mis pressitakse kõrgsurve all plaadile. Plaat on olemuselt veekindel ja servad ei vaja peale mõõtu töötlemist täiendavat kaitset.


Mööbel kodukontorisse

Tavaliselt piisab kodukontori sisustamiseks lauast, toolist ja riiulist või sahtliboksidest. Koduse töötooli ja laua puhul on oluline nii nende välimus kui funktsionaalsus, mis on erinev kontori omast - kui kontoris kasutab tooli tavaliselt vaid üks inimene, võib kodust töölauda vaja olla kõikidel pereliikmetel.

Toolid

.kodune töötool 

Ehkki kontoritoole on müügil laias valikus, lastakse teha eritellimusel kontoritoole just seetõttu, et avatud ruumis ei soovita kasutada klassikalist kontoritooli, mis oma stiililt liialt erineb ülejäänud kodust. Ka ei soovita tihtipeale koju plasttedailidega tooli - enamus kontoritoolidest seda aga on - mis ei mõju kuigi hubaselt. Keegi ei soovi, et tema hästi ja kvaliteetsete materjalidega sisustatud kodus oleks robustne must ja valdavalt plastikdetailidega töötool - mis sellest, et see tõesti toetab selga hästi.

Kodus on tihti parimaks lahenduseks tekstiilist kattega kontoritool. Kodukontorisse tooli tellides on oluline ka selle suurus, väga massiivne kontoritool koju ei sobi. Ratastega tool on kahtlemata mugavam ja seda on kergem õigesse asukohta liigutada, ent see võib kulutada rohkem põrandat.

Kirjutuslaud

.kirjutuslaud 

Kõige klassikalisem kirjutuslaua mõõt on pikkus 120 x laius 70 x kõrgus 75 cm. Ent endale lauda tellides saab arvestada just enda pikkusega, mis mõjutab laua kõrgust. Samuti mõjutab lauaplaadi suurust teie töö eripära, mõni vajab ruumi vaid arvutile ja kohvitassile, teine palju enamatele asjadele. 

- Seinale kinnitatav laud. Väga väikese korteri puhul võib kaaluda klassikalisest lauast loobumist ning kinnitada seinale tavapärasest kitsama lauaplaadi, mida tööst vabal ajal saab kasutada näiteks riiulina või külaliste tulles kasvõi baariletina. 

- Minimalistlik laud. Kodukontoris piisab tihti kõige lihtsamast lauast - neli jalga ja lauaplaat. Arvuti juhtmete jaoks võib lauaplaati valmistata spetsiaalse ava, et juhe ei vookleks pistikust arvutini mööda lauda, vaid tuleks õiges kohas läbi plaadi. Selline laud on ka väga hea, kui tuba on juba suhteliselt mööblit täis - see jätab kergema ja õhulisema mulje. 

- Sahtlitega kirjutuslaud. Sahtlid on väga praktilised väikeste esemete silma alt ära panemiseks, olgu nendeks siis kirjutustarbed, kalender või visiitkaardid. Sahtlid võib paigutada kõrvuti lauaplaadi alla või sahtliboksidena ühele või mõlemale poole lauda.
Esimesel juhul võib kasutada ka näiteks läbipaistvat klaasplaati, läbi mille on näha kogu sahtli sisu ja asjad on lihtsalt leitavad. 

- Ülestõstetava lauaplaadiga laud. Sahtlitest soodsam võib olla lauaplaat, mis on kogu suuruses ülestõstetav või millel on ülestõstetavate osad, mille alla jääb ruum, kuhu saab peita nii kaablid kui paberid-pliiatsid.

- Kahekohaline laud.  Kui kodust teevad korraga tööd kaks inimest ja eraldi töötube pole kas võimalik luua või selleks puudub ka vajadus, siis võib laud olla kahekohaline ja inimesed võivadki kõrvuti istudes tööd teha. Selline laud on kas lihtsalt pikema ja tugevama lauaplaadiga või ka keskelt toestatud.

Kirjutuslaua alla lükatava sahtliboksi suurus sõltub laua suurusest, klassikalised mõõdud on pikkus 48 x laius 45 x kõrgus 48 cm. Kui teil on kodus vaja kasutada ka printerit, siis on sahtliboks ka praktiliseks printerialuseks.