Köögitehnika 101: Kuidas valida köögitehnikat?

Köögitehnikat on väga erinevate funktsioonidega ning mõõtudega ning ka erinevas hinnaklassis. Kui väiketehnika puhul on inimeste vajadused ja võimalused erinevad, siis pliit, ahi, külmik, köögikubu ja järjest sagedamini ka nõudepesumasin on olemas igas köögis.

Pliidid ja pliidiplaadid

Pliidiplaadile kohta valides on oluline jälgida õhupuhasti asukohta, mille paljudes korterites määrab ära sisseehitatud ventilatsioonisüsteem.

Kindlasti tuleb mõelda sellele, millist tüüpi pliiti paigaldada saate, st kas majas on gaas või elekter. Leidub nii eraldiseisvaid pliite (ahi ja plaat on ühes tükis ja nende all on sahtel, kus saate hoiustada panne) kui ka integreeritavad ahjud ja pliidiplaadid.

Eraldiseisev pliit. Eraldiseisvaid pliite (koos ahjuga) müüakse kahes mõõdus, 50 ja 60 cm laiusena ning 85 ja 90 cm kõrgusena. Tasub üle mõõta ka sügavus, kuid see on enamasti 60 cm.

Integreeritav pliidiplaat. Kui otsustate integreeritava plaadi ja ahju kasuks, on valikuvõimalused avaramad. Integreeritavad plaadid võib jagada kahte suurde rühma: gaasil töötav ja elektrienergiat tarbiv.

Elektrit kasutavad pliidid jagunevad veel omakorda kolmeks grupiks: malm-, induktsioon- ja klaaskeraamilised plaadid. Valik sõltub ka sellest, mis energiallikaid saate kasutada. Integreeritava tehnika puhul tasub mõelda sellele, kas asetate ahju ja plaadi üksteise kohale või täiesti eraldi. 

Miks see on oluline? Integreeritavat tehnikat müüakse kahes variandis: sõltuvad komplektid (pliidiplaadi kuumuse valik on valitav ahjult; seda tüüpi ahi-plaat tuleks paigaldada mööblisse üksteise alla) või plaadi ja ahju eraldi ostmine (pliidiplaadi kuumuse reguleerimine toimub plaadilt).

Standardmõõt integreeritavale pliidiplaadile on 60×60 cm. Harilikult on ühel sellisel 4 keeduala. Leidub aga ka erimõõdulisi pliidiplaate. Erimõõduline pliidiplaat ehk domino pliidiplaat on umbes 30 cm lai ning 50 cm sügav ja mahutab 2 keeduala. Olemas on ka 3 keedualaga ja 45 cm laiu pliidiplaate.

Domino pliidiplaat sobib hästi väiksematesse köökidesse ning neid leidub nii mehhaaniliste kui puutetundlike nuppudega. Domino pliidiplaadi saaks hästi kombineerida erimõõdulise ahjuga, mille laius on 45 cm.

Gaasiplaat. See pliit vajab gaasitrassiga liitumist, alternatiiviks on balloonide kasutamine. Üldjoontes on gaas väga tihti kasutusel just profiköökides, sest gaasipliit on väga tundlik ning kiire ja seega sobib kiireks tegevuseks restoranides jne. Üldiselt on gaasipliidid võrdlemisi soodsad ning tehnoloogiliselt pole ka palju variante – võib olla ainult erinevad süütamise meetodid.

Klaaskeraamiline pliidiplaat. Keraamiline pliidiplaat alustab sisselülitamise hetkest protsessi, kus kõigepealt kuumeneb kütte­spiraal, siis keraamiline pind, siis poti põhi ja alles siis toit. Soojuskadu on rohkem kui induktsiooniga, sest osa kuumusest läheb õhu soojendamiseks. Aga sedavõrd soodsam on ka keskmine tavaline klaaskeraamiline pliidiplaat.

Induktsioonpliidiplaat. Induktsioonpliidi plaat jätab soojenemisel hulga etappe vahele ja soojendab poti sisu kohe. Induktsioonplaat hakkab tööle ainult siis, kui sellele asetada terasest põhjaga anum. Malmist ja õhukesest plekist toiduvalmistamisnõud ei pane induktsioonireaktsiooni käima ja nendega süüa valmistada ei õnnestu.

Olenevalt köögi suurusest kas standardmõõdus või väiksem, kahe keedualaga variant. Levinud on ka lahendus, kus terve plaat ongi üks suur keeduala. Suurte köökide saartes kasutamiseks on olemas eriti laias mõõdus pliidid.

Malmpliidiplaat. Need on kasutusel olnud aastakümneid. Paraku neid suure energiatarbivuse (sh aeglane soojenemine) tõttu enam väga palju ei soetata ega ka toodeta. Lisaks on nende puhastamine üsna tülikas ja aeganõudev.

Kombineeritud pliidiplaadid. Sellistel on näiteks kaks gaasikeeduala ja kaks elektriplaati. Või siis teise lahendusena kaks induktsioonplaati ja kaks nn tavaplaati.

Lisaks on võimalik koju paigaldada ka wokplaat - ühe suure põletiga pliidiplaat, millel on ääretult lihtne valmistada erinevaid wokiroogi. See paigaldatakse mööblisse.

Ahi

Ahjud jagunevad kaheks olenevalt sellest, kas need on eraldiseisvad või integreeritavad. Seejärel jagunevad need gaasi- ja elektriahjudeks ning kas 45, 50, 60 või 90 cm laiusteks. Veel on n-ö kompaktsed ahjud, mis on küll 60 cm laiad, kuid vaid 45 cm kõrged. Olgu öeldud, et kõige tavalisem on 60 cm laiune ja 60 cm kõrgune elektriahi. Ahju valides tasub kindlasti läbi mõelda, kui suur küpsetaja olete ning milliseid mugavusi ahjult ootate.

Ahju kõige mugavam koht on silmade kõrgusel, püstaku teisel tasandil. Eriti hea ja turvaline on see väikeste lastega peredes ja nii on köögis kordades mugavam toimetada.

Eraldiseisva ahju soetamisel on valik väga mitmekesine, sest erinevate küpsetus- ja puhastusvõimalustega ahjusid on nii palju.

Kõige laiema valiku erinevaid režiime pakuvad siiski sõltumatud integreeritud ahjud ja kõige kesisem valik on gaasiahjudel.

Kõikide elektriahjude parim omadus on ülemise ja alumise kuumutu, ehk küpsetusfunktsioon, kus töösse rakendatakse ülemine ja alumine kütteelement. Valikunupul või ekraanil on see tähistatud kahe kohakuti asetseva kriipsuna.

Teine enimlevinud funktsioon on grill. Valikunupul tunnete selle ära sakilise joonise järgi. Grilli tuleks kasutada siiski küpsetusprotsessi lõpus: liiga pikalt kasutades võib toidu ära kuivatada.

Kolmas väga tähtis funktsioon on pöördõhk ehk ahju tagaossa paigaldatud ventilaator, mis paneb sooja õhu liikuma. (Valikunupul märgistab seda ringi sees olev ventilaator.) Pöördõhku kasutatakse enamasti küpsetiste valmistamisel. Ventilaator paneb sooja õhu liikuma ja nii saavutatakse ahju erinevatel tasanditel ühtlasem kuumus. Lisaks saab seda kasutada sulatamiseks. Parima ülevaate saab ahju kasutusjuhenditest, kus ära toodud erinevad toidud ning soovituslikud funktsioonid, mida kasutada.

Kuna ahjus süüa tehes see igal juhul määrdub, siis esmajärjekorras võiks valikukriteeriumiks seada pürolüüspuhastusega ahju. Pürolüüsprogramm põletab kõrgel temperatuuril ahju seintelt sinna kogunenud küpsetusjäägid tuhastades need umbes 500 kraadise temperatuuri juures.

Gaasiahjude eeliseks on see, et nad ei kuivata toitu nii nagu elektriahjud. Seetõttu on seda tüüpi ahi kõige sobivam röstimise, praadimise ja niiskust vajavate roogade valmistamise jaoks. Lisaks saab neid osta veidi odavamalt kui elektriahjusid. Pea meeles, et gaasiahju konstruktsioon tähendab seda, et küpsetamisel on see ülevalt kuumem ja põhjast jahedam.

Detailsemad ahju valiku kriteeriumid on juba disain ja programmide rohkus. Näiteks küpsetamine lihatermomeetri järgi tagab täpselt õige küpsusastme. Nutikamad ahjud pakuvad välja isegi retseptid ja juhendavad kasutajat toidu valmistamisel.

Kasutusmugavust lisavad ka muud omadused:

• Soft close või Velvet close (olenevalt tootjast) tähendab vaikselt sulguvat ust, mis välistab võimaluse, et ahju uks kõva pauguga kinni läheb.

• Ventilaatori peatumine ahjuukse avamisel on väga loogiline funktsioon, mida kahjuks paljudelt ahjudelt ei leia. Ventilaator liigutab kuuma õhku ahju sees, kui aga ventilaatori töötades ahju uks lahti teha, puhutakse suur osa sellest kuumast õhust ahjust välja, mis vähendab märkimisväärselt ahjusisest temperatuuri.

• Suuremal osal ahjudel on olemas kellafunktsioon ja taimer.

• Lisaks näitavad ahjud ka lihtsalt kella ja kuna need on harilikult ka võrdlemisi nähtava koha peal, polegi eraldi seinakella vaja.

Nõudepesumasin

Nõudepesumasin ja valamu võiks köögis asuda kõrvuti või vähemalt lähestikku. Oleks väga tülikas nõusid kahe vahet kanda. Tasub silmas pidada, et selline asetus on hea ka sanitaartehniliste lahenduste tõttu – tavaliselt tuuakse seinast välja üks veeühendus, mis hübriidotsaga kaheks jaotatakse.

Nõudepesumasinad jagunevad mõõtmete ja mahutavuse järgi kolme kategooriasse:

• 45 cm laiused nõudepesumasinad – mahutavad kuni 10 nõudekomplekti.

• 60cm laiused nõudepesumasinad – mahutavad 12-15 nõudekomplekti.

• Lauapealsed nõudepesumasinad – mahutavad 6-8 nõudekomplekti.

Nõudekomplekt, mille põhjal nõudepesumasina mahtuvust arvestatakse, koosneb järgnevast: praetaldrik, supitaldrik, magustoidutaldrik, joogiklaas, teetass ja alustass, nuga, kahvel, supilusikas, magustoidulusikas ja teelusikas.

Paigutusmeetodi järgi saab eristada kahte tüüpi nõudepesumasinaid: eraldiseisvad ja integreeritavad.

Eraldiseisvad masinad on viimistletud korpusega ja nende paigaldamiseks on tarvis vaid vee- ja kanalisatsioonitorustikku ning elektrit.

Integreeritav nõudepesumasin vajab lisaks ka sobiva mõõduga mööblit ning ust katvat mööbliplaati, mis paigaldatakse seadme esiküljele.

Tavaliselt valitakse integreeritav masin.

Integreeritavaid nõudepesumasinaid toodetakse kolme erineva lahendusega:

Täisintegreeritav masin paigutatakse täielikult mööblisse ja uksele kinnitatakse kogu ust kattev käepidemega mööbliplaat.

Esipaneeliga integreeritavad nõudepesumasinad paigaldatakse täielikult mööblisse, uksele kinnitatakse ust osaliselt kattev mööbliplaat, ning seadet juhitakse mööbliplaadi kohal asuvalt juhtpaneelilt.

Viimistletud uksega integreeritavad nõudepesumasinad paigutatakse samuti täielikult mööblisse, kuid neile on juba tehases kinnitatud viimistletud dekoratiivne esipaneel.

Veetarve keskmise pesutsükli kohta on toodud seadme energiamärgisel ja ei sõltu kuigi palju nõudepesumasina mahtuvusest. 45cm laiusega masinad tarbivad reeglina 9-10 liitrit vett pesutsükli kohta, 60cm laiusega masinad tarbivad aga enamasti 10-12 liitrit tsükli kohta.

Lauapealsete nõudepesumasinate veetarve jääb aga 7-8 liitri piiresse. Arvutuste kohaselt kulub 12 nõudekomplekti käsitsi pesemisele ligikaudu 30 liitrit vett, ehk masinaga pestes kulutad lausa kolm korda vähem vett.

Tänapäevane nõudepesumasin ei ole külmikust palju valjem. Kaasaegsete nõudepesumasinate müratase jääb 41 ja 55 dB vahele. 6 dB võrra väiksem müratase tähendab, et seade on reaalselt kõrvaga kuulduvalt kuni lausa kaks korda vaiksem.

Õhupuhasti

Esimene küsimus, mida köögikubu valima hakates kuulete on: kas „retsirkuleerimis-“ või „ventilatsioonitorustikuga ühendatud“ õhupuhasti?

Köögikubu defineeritakse retsirkuleerivaks (või filtreerivaks) kui see pole ühendatud äratõmbelõõriga, mis viib õhu ruumist välja. Kui ühendus on olemas, siis õhupuhastit peetakse väljatõmbavaks (või ventileeritavaks). Väljatõmbav ehk ventileeriv seade viib õhu äratõmbelõõri kaudu ruumist välja, tsirkuleeriv seade eemaldab seda läbivast õhust lõhnad ja rasva ning suunab õhu tagasi kööki.

Kortermajades tuleb kõige sagedamini ette väljapuhkekanaliga kööke, kus õhupuhasti mootori ülesandeks jääb kuum ja niiske õhk, suits ja õlijäägid lihtsalt köögist välja lükata. Paljudes uusarendustes vahetab õhku aga soojusvahetiga ventilatsiooniagregaat, mille mootor veab musta õhu välja ka köögipliidi kohalt, mistõttu seal olevale õhupuhastile polegi oma mootorit tarvis.

Loe lähemalt õhupuhastaja valikust siit.

Külmik

Külmik on üks tähtsamaid olmetehnika seadmeid köögis. Selle stiil peab sobima köögi interjööriga ning see peab täitma laitmatult oma põhilisi funktsioone: hoidma toiduained värskena, peab olema ruumikas ja kasutama võimalikult vähe energiat. Külmiku maht ja kõrgus on ühed peamistest faktoritest, mille alusel valitakse külmiku mudelit.

Külmikud jagunevad eraldiseisvateks ja integreeritavateks.

Kui soovida ühtlast tulemust, võiks kasutada integreeritud külmikut. Eraldiseisev külmik jääb oma suuruse tõttu silma paistma ja seda lahendust võiks kasutada siis, kui tahetakse midagi sihilikult rõhutada, näiteks musta peegelklaasiga keskelt avanev külmik, mis lisab köögile luksuslikkust.

Külmikud võib jaotada kolme kategooriasse: ühe kambriga, kahe kambriga ning kolme kambriga külmikud.

Ühe kambriga külmikud on ühe uksega, aga sügavkülmasektsioon on külmiku ülaosas või puudub. Kahe kambriga külmikus on eraldi jahekapp ja suur sügavkülmakamber. Kolmekambrilistes külmikutes on lisaks veel nulltsoon, kus hoitakse 0-kraadist temperatuuri, mis sobib kiiresti riknevate toiduainete hoiustamiseks.

Kõige populaarsemad on 60 cm laiused, kahe kambriga külmikud, kus sügavkülmakamber paikneb alumises osas. Nende külmikute kõrgus jääb 150 kuni 200 cm vahemikku ning neid leidub nii integreeritavaid kui eraldiseisvaid.

Energiatõhususe klassid. Kaasaegseid külmikuid ja sügavkülmikuid märgistatakse energiatõhususe reitingu alusel alates A+++ kuni G. A+++ tähendab, et külmik tarvitab väga vähe elektrienergiat, G märgisega külmik aga tarvitab palju energiat. Kui soovite saada väiksemaid elektriarveid ning anda oma panuse planeedi ressursside säästmisse, valige külmik, mis kuulub vähemalt A+ või kõrgemasse energiatõhususe klassi.