Lastetoa mööbli teejuht: esemed, paigutus, materjalid

Lastetuba on ruum, mis muutub kodus kõige kiiremini ja sagedamini - laps kasvab koos oma toaga. Lastetuba peab pakkuma lapsele võimalust mängida, tegutseda, õppida ja areneda turvalises ning teda toetavas keskkonnas. Lastetubab vajab seega spetsiaalselt mööblit, sinna ei sobi kodu muudes ruumides kasutusel olevad diivanid, voodid, kodukontori sisustus.

Lastetoa kujundamisel on kolm reeglit, millega tasub igal juhul arvestada:

1. Esiteks peab tuba olema sobiv lapse, mitte lapsevanema vajaduste jaoks.

2. Teine oluline asi, millest lähtuda, on lapse vanus ning ealised vajadused.

3. Kolmandaks tuleb tähelepanu pöörata materjalidele ja mööblile - need peavad olema kergesti puhastatavad, vastupidavad, mugavad ja ka turvalised.

Enne mööbli ostma hakkamist tuleks läbi mõelda toa viimistlus ja mööbel tellida sellega sobiv. Kuna lapsed mängivad palju põrandal, tuleks põrandal eelistada sooja materjali. Lastega perel tasuks tegelikult niimoodi kogu kodu põrandapinda suhtuda ja eelistada igal pool näiteks puitu, mis on soe ja hea materjal põrandal istumiseks ja mängimiseks. Aga praktiline valik on ka näiteks korkparketti.

Kui valik langeb siiski soodsama ja vastupidava laminaadi kasuks, aitab soojemat ja pehmemat atmosfääri luua suur mõnus vaip, mille alla tuleks kinnitada libisemiskindel võrk.
Laste mängasjad kipuvad olema kirevad, seega tuleb tähelepanu pöörata ruumi seinte värvile - et keskkond oleks rahulik ja keskendumist ja puhkamist võimaldav. Seinaviimistluses on soovitav jääda lihtsaks ja rahulikuks ning tekitada aktsenti ühe või kahe tooniga.


Mööbli paigutus

Lastetuppa mööblit planeerima hakates tuleks mõelda sellele, et jääks võimalikult palju vaba põrandapinda mängimiseks. Kui tuba on väike pindalalt, aga on piisavalt kõrgust, saab eritellimusmööbli abil ruumi selliselt projekteerida ja lahendada, et kõik – nii optimaalne kõrgus, laius ja nurgad – oleks nutikalt ja praktiliselt ära kasutatud. Siis on võimalik ka väikeses toas jätta keskele klassikaline mänguruum.

Planeerimine võiks toimuda koos lapsega, kellel on kindlasti vahvaid ideid ja teadmine, millises toas ta end kõige õnnelikumana tunneb.


Materjalid lastetoas

Kergesti puhastatavaid, vastupidavaid, mugavaid ja ka turvalisi materjale on erinevaid, kuid eelistada tuleks võimalikult looduslikke variante.

Üldjoontes jagunevad lastetoa mööbli tootmisel kasutatavad materjalid kaheks: looduslikud materjalid ja tehismaterjalid. Looduslike materjalide alla kuulub täispuidust saematerjal ja erinevad liimpuitkilbid. Tehismaterjali alla paigutatakse plaatmaterjalid nagu näiteks melamiin ja MDF.

Lastetubade kujundamisel on järjest enam populaarsust võitmas varem laialdaselt kasutatud soodsa melamiinmööbli asemel naturaalsetest materjalidest (nagu vineer ja puit) valmistatud mööbel. Palju kasutatakse mööbli viimistlemisel värvi või peitsi.

Täispuitmööbel on väga heaks lahenduseks. Puit on ilus ja ka pika elueaga materjal. Ka mööbli puhul nagu lauad, toolid, kapid ja hoiukastid võiksid olla kooskõlastatud toa üldise värvikammaga - see annab toale terviklikuma mulje. Viimistlemiseks kasutatakse õli, lakki või värvi. Okaspuidust mööbel on kõige levinum, aga oma omadustelt on ta ka kõige hapram, väga vastuvõtlik kriimustustele ja erinevatele vigastustele. Lehtpuumööbel on oluliselt vastupidavam, aga sellevõrra ka kallim.

Vineer on kihiline materjal, mis valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonilehtede) kokkuliimimise teel (vineeri paksus on 4–50 mm). Tänu lisatud liimile ja üksteise suhtes kiudude suunaga risti asetsevatele spoonilehtedele on vineer eriti tugevus materjal. Vineer on ka võrdlemisi loodussõbralik materjal, Vineeri plussiks lastetoamööbli juures on selle kergus - laps saab laudu-toole-mängukaste ise ruumis ringi tõsta ja endale mänguruumi luua.

Puitlaastplaat. Selle all mõeldakse kas puidust või puidusarnaste taimede
osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on plaat odavam ehitusmaterjal kui vineer või
täispuit.

MDF plaat (Medium Density Fiber Board) on valmistatud kuivmeetodil. Puidu lahutamine kiududeks toimub termomehhaaniliselt, mis tähendab puidu peeneks jahvatamist kahe ketta vahel, rakendades samal ajal surve all aurutamist.

Melamiin on tugev sünteetiline materjal, mida nimetatakse sageli kunstspooniks. See võib väga edukalt jäljendada naturaalset spooni olles seejuures tunduvalt odavam. Loe lähemalt melamiini artiklist.

Laminaat on immutatud paberi kihist koosnev pinnakattematerjal. Paber on kõrge surve all kokku surutud ning nii saadakse hea temperatuuritaluvusega materjal. Laminaadile trükitakse tihtipeale erinevat puitimitatsiooni, mistõttu see on odavam kui spoon, kuid jätab mööblist väga tehisliku mulje. Lamitaat on väga lihtsalt puhastatav ja üks hügieenilisemaid materjale. Lastetubades leidub kõige sagedamini laminaadist kirjutuslaua plaate.

Spoon on õhuke puidukiht, mis lõigatakse tavaliselt masinaga puidupakust ja liimitakse näiteks MDF või puitplastplaat mööblile. Sageli kasutatakse mõnd väärispuitu, et võimaldada ilusa ja naturaalse välimusega mööblit
taskukohasema hinnaga. Spooni toodetakse väga erineva paksusega (1-12 mm) ja see kajastub selgelt ka toote hinnas. Mida paksem kiht, seda vastupidavam ja kallim toode.


Peamised mööbliesemed lastetoas


Lastetoamööbel olgu kerge liigendada ja ümber paigutada ning võimalusel vastavalt lapse eale kohendatav.


Voodi

Selle valik sõltub väga palju lapse vanusest ja kasvava lapse toas ilmselt kõige sagedamini väljavahetamist vajav mööbliese.

- Beebivoodi. Nende puhul on turvalisus eriti oluline. Võre kõrgus peaks olema umbes 75 cm. Tavaliselt otsustatakse eritellimusel valmistatava beebivoodi kasuks siis, kui disaini osas on väga konkreetsed soovid. 

- Väikelapse voodi. Ka väikelapse voodil võiks olla kõrgamd servad, et laps voodist välja ei kukuks. Kui võimalik, planeeri mööbel nii, et voodi saaks panna seina äärde.

- Üheinimese voodi. Teismelisele sobib tavaline üheinimese voodi. Selle puhul tasuks ära kasutada iga ruutmeetri – voodi alla planeerida näiteks karbid või väljatõmmatavad sahtlid.

- Väljatõmmatavad voodid. Kui tuba jagab kaks last, päeval suurema mänguruumi loomiseks on väga praktilised voodid, mida saab teineteise alla lükata. Suurema voodi kõrgus ja pikkus peavad olema sellised, et väiksem voodi mahuks mugavalt selle all. Sellise voodi ratastele pannakse tavaliselt rattad, et ka lapsel endal oleks võimalik voodi välja tõmmata.

- Narid. Alates umbes kuuendast eluaastast on toas, mida jagavad kaks last, võimalik kasutada ka narivoodit, mis samuti jätab põrandapinda vabaks.
Mänguliselt huvitavaid ja ruumi säästvaid lahendusi saab ka nii, kui paigutada narivoodite astmetesse sahtlid.


Mänguasjade hoiupaigad

Lastetoas oleks olema piisavalt panipaiku kõigi mänguasjade, sportimisvahendite jm jaoks, et ruumis oleks võimalik luua rahulik ja keskendumist toetav õhkkond. Kui laps on alles mänguasjade eas, võiks lelude hoiustamiseks kasutada suuremaid kaste, mida saab ühtlasi ka näiteks istepingina kasutada. Põrandal asuvast kastist ulatub laps alati ka ise oma mänguasjad välja võtma ja saab ise need täiskasvanu abita ka tagasi panna.


Koolilapse laud ja tool

Koolitööks vajalik mööbel peab olema funktsionaalne ning vastama lapse pikkusele. Ideaalne lahendus on kohandatava kõrgusega mööbel, mis võimaldab lapse kasvades sama kirjutuslauda ja tooli kasutada.

Koolitööks mõeldud laua juures on kõige tähtsam laua ja tooli õige kõrgus. Lapsel peab olema laua taga istuda mugav ja asjade võtmine sahtlitest ning kappidest käepärane. Lauaplaat peaks olema parajalt lai, et mahutaks kõike vajalikku: nii arvutit, vihikuid, raamatud kui ka kirjatarbeid. lauaplaat suurusega 120x50 cm peaks olema piisav. Lisaks võib laua kõrvale või külge paigutada nagid koolikoti jms tarvis.

Kuna vanemal on tihti tarvis last koolitöö juures juhendada, siis väga praktilised on tumbadena kasutatavad ratastel sahtlikapid, mida saab laua alla lükata ja vajadusel sealt välja tõmmata.

Ka digiajastul on vajalik raamaturiiul ning selle võiks kohe planeerida arvestusega, et vajalike õpikute-raamatute hulk kasvab koolis iga aastaga.


Riidekapp ja kummut

Selle puhul on oluline jälgida mõõte ja kõrgusi - laps peaks oma igapäevaselt kasutuses olevad rõivad ja jalanõud alati ise kätte saama - see tähendab lapse pikkust arvestavat mööblit, mille kapiuksed ja sahtlid oleksid sellisel kõrgusel, et ka laps ise neid avama ulatuks.

Silmas tuleb pidada ka laste turvalisust, seda eriti väiksemate laste puhul. Liuguste jaoks on välja töötatud„targa ukse“ funktsioon, mis välistab võimaluse, et laps jätab enda sõrmed liuguste vahele.

Kummut on lastetoas väga praktiline, kuna see on üks mööbliese, millest laps nii öelda välja ei kasva. Juba beebieas on kummutit võimalik kasutada lisaks asjade hoidmisele ka mähkimislaua alusena, hiljem on madalal asuvate sahtlitega mööbliese lapsele väga käepärane nii riiete kui mänguasjade hoidmiseks ning neutraalse värvi ja disaini korral saab seda kasutada ka teismelise toas.

Teismelised on juba peaaegu nagu täiskasvanud, kes soovivad vahel veidi privaatsust, et ennast mugavalt ja hästi tunda. Sellega tuleb arvestada ka garderoobikapi planeerimisel, mille puhul soovitatav on vältida liiga lapselikke värve ja väikelastele mõeldud lahendusi ning ka kõrguse mõttes võib kasutada juba tavapäraseid garderoobikapi mõõte.

Kõik see ei tähenda aga, et lastetoas ei võiks funktsionaalse mööbliga koos kasutada lastepäraseid elemente. Vastupidi, lastetuba peab selle kõige juures säilitama oma mängulisuse. Lisaks mööblile saab eritellimusel lasta valmistada ka palju teisi lastetuppa mõeldud esemeid — peegleid, telke, majakesi, väikeseid laudasid toolidega, nukumaju ning ronimisseinasid.